New beginning

Pärast erinevaid asjaolusid, mida ma siin ei viitsi lahti seletada, otsustasime Oliveriga, et aitab naljast ja tripime mujale. Karo liitus ka meiega. Oleme siis nyyd omadega Miamis, Floridas. Siiani ei saa aru, et see kõik tõeline on. Esmaspäeva varahommikul võttis yks pere meid auto peale kl 4.30am. Nad olid mu kliendid ja tegelikult Lõuna-Aafrikast pärit, ylitoredad. Sõitsime 2h lennujaama. Siis tuli lennureis Oakland-Phoenix-Ft Lauderdale. Lennujaamas ootas meid juba Oliver. Huh, pole ammu vist niiii head tunnet tundnud teda nähes ja kallistades. Maailmaparim! Siis sebisime endale takso ja sõitsime motelli. Bookisime endale toa 67 doltsiga, kus oli kaks suurt voodit, megalebo. See administraator oli nagu õudusfilmist, selline kyyrakas mees, kes nägi suht kahtlane välja ka :D nägime kohe neegreid ka, mis oli imelik, sest Californias pold neid yldse. Tõmbasime siis suht ruttu tuttu. Järgmine hommik äratus, pesu ja uksest välja. Sebisime mingid kaardid ja bussiajad endale ja hakkasime oma kohvritega kuskile x-suunas paarutama. Ise mõtlesime samal ajal et midaaa me nyyd peale hakkame. Tulime siis kuskil centralis maha, mõtlesime et sööks. Leidsime mäki. Esimene asi kohalike poolt oli, kui mul ipad käes oli: "you better put that thing away, people do some crazy shit around here. I got stabbed last night" Ee okei? Hästi norm neighbourhood :D see oli niii imelik kant. Hunnik mingeid kahtlaseid mustanahalisi, kodutuid ja ma isegi ei oska ära seletada keda. Otsustasime et sealt peab kyll kiirelt sääred tegema. Sõime mäkis kõhud täis. Aa seal tohtis aint yhe korra refillida ja kõik joogid olid otsas peale jäätee :D pärast suurt guugeldamist ja ajude ragistamist otsustasime et hakkame ikkagi Miami poole suunduma. Samal ajal saatsime couchsurfi igast requeste et otsime ööbimiskohta. Ja siis tuli meelde, et me ju Karoga Aiesecerid ja Miamis ju ka raudselt aiesecil kontor. Otsisime nad fesarist ylesse ja saatsime kirja neile. Nii, siis liikusime bussi peale. Bussijaamas istus mees, kes sõi õuna nii, et võtttis oma hambad suust välja ja siis lõikas nendega õuna ja siis pani hambad suhu tagasi. Kah huvitav vaatepilt!  Pärast yhte byssi ja rongi sattusime veel kahtlasemasse linnaosasse, aga see oli juba Miamis-win! Lõpuks leidsime mingi venna truckiga, kes viskas meid kuskile uude kohta, kust liikusime edasi poodi. Kuna meil vaja hakata tööd otsima, siis mõtlesime et peaks endale midagi selga ka ostma. Kahjuks Oliverile leiab siit riideid ainult lasteosakonnast, sest meestele tehakse yksikuid S suuruseid ja need on ka suured talle :D aga uskumatu ikka kui odavad siin riided on, nutt tuleb peale. Pärast väikest shopingut mõtlesime, et oi, meil pole ju ikka kuskil ööbida. Leidsime mingi uue söögikoha ja istutasime oma pepud maha sinna. Endiselt olime oma kohvritega btw. Couchsurfist oli päris mitu pakkumist tulnud, aga ei teadnud millist neid usaldada ka saab. Aga parem variant oli see, et saime aiesecist vastuse. Yks kutt hakkas rääkima kohe fbs, et davai aitan teid välja, uurin oma sõpradelt teemasid jne. Tulevik hakkas juba helgem tunduma. Pärast pikka istumist ja râäkimist aieseci kutiga, võttis ta meid lõpuks peale. Pean ära mainima, et siin on täiesti teistsugune aktsent kui Californias. Vajab ikka kõvasti harjumist. Inimesed räägi ad poole kiiremini ja hääldus ka teistsugune. Igatahes Felix, aieseci kutt, ytles et tal mingi sõbranna, kelle vanaema rendib kodu välja, lähme vaatama. Mõeldud tehtud. Aa Felix ise on megaaktivist, ylipalju räägib, kogu aeg naerab ja on yks suur pidutseja. Vahepeal tundub, nagu ta oleks mingite ainete all, sest ta on lihtsalt niii energiat täis. Aga ta on ylilahe. Sõitsime suh kaua siis sinna piirkonda, kus pidi olema see rendikodu. Felix ytles, et see parim koht kus elada, sest rand on kohe kõrval ja seal megaturvaline ka. Uskumatu piirkond! Megailus, palmid, pilvelõhkujad, ookeanilõhn. Mul oli terve aeg suu lahti, sest mai suutnud lihtsalt uskuda, kuhu ma sattunud olen. See vanaema, kes kodu rentis on muide Bulgaariast. Ja see on pool majaosa, nii et meil oma köök, yks tuba, kaks voodit, kapid, vannituba. Kõik mida vaja. Ja see megaarmas ja korralik. Mina olin myydud juba enne kodu nägemist, nii et otsustasime et võtame ära. Vanama ytles ka, et meil oli ikka uskumatu ajastus, et see just läks tyhjaks ja nad hakkasid uusi inimesi otsima, et me oleme niiiii luckyd. Ma tahtsin lihtsalt nutta, sest mulle ei mahtunud pähe, kuidas hommikusest gängsteriparadiisist ja "mida kuradit me peale hakkame" olukorrast oli saanud see, et meil on kodu!! Ja juba kaks uut sõpra! Vahetasime riided ja siis Felix ja ta sõbranna Joli viisid meid välja. Joli vanaema kodus me olemegi. Enne käisime veel Joli kodust läbi, kus tutvusime ta bulgaarlastest vanematega, kes lykkasid meile kohe õlled pihku ja pähklid lauale. Liikusime siis bussiga kuskile hipsterilinnaosasse, mis oli ylilahe. Igal pool megailusad graffitid.  Parim nali ju see, et ma siin alakas veel. Mina siis Joli dokiga esimesse baari sisse. Kõik ilus. See oli selline red emperori tyypi koht, aint pool kohta oli õues. Seal oli isegi jenga. Suht odavad joogid, megapalju erinevatest kultuuridest inimesi. Mingi hetk liikusime järgmisse kohta. Minu ees yks tydruk tõmmati dokiga kõrvale. Mul jalad nõrgad all. Turva vaatab dokki, vaatab mind, siis saadab mu kõrvale teise venna juurde. See vend vaatab dokki, vaatab mind, ma yritan võimelikult pokerfacei teha. Lõpuks vend raputab pead lihtsalt. Mõtlesin, et mis nyyd saab, kas ma pean menti minema v mis värk on. A siin nad lihtsalt ei lase sisse, aga midagi ei juhtu ka. Mul jalad tykk aega värisesid all. Poleks uskunud, p pet pean ennast jalle nii alakana tundma. Imelik. Igatahes õhtu möödus hästi ja rahulikult. Istun nyydpraegu  voodis, karo skypeb, oliver tudub veel, mina ei suuda ikka imestada, et ma Miamis omadega. Muide, see piirkond kus me elame ja tõenäoliselt töötama hakkame, on paksult venelasi täis, nii et inglise keele asemel tuleb hakata hoopis vene keelt praktiseerima. kes oleks seda arvanud. Igatahes meie piirkonna nimi on Sunny Isles Beach. Vaadake kaardilt järgi.
Aga ma olen megaõnneoik ja rõõmus ja see oli ylioige otsus. Nii hea on nyyd rahulolu tunda. Kõik pidigi nii minema. Elu on ikka ilus :)